7 Vähiliiki, mida saab füüsilise aktiivsusega ära hoida

Toome teieni artikli, mis heidab kiire ja väga üleüldise pilgu 7 erinevale vähiliigile ja liikumisele ehk sportimisele kui võimalikule ennetustegevusele. Tahame siinkohal meelde tuletada seda, et inimkond on tõesti järjest vähenevas liikumises ja niisamuti ka järjest kiiremas elutempos ja kiirete lahenduste keeristes ning selle tagajärjeks on paljud elustiili haigused, sealhulgas ka vähk. Ega liikumine üksi ei hoia ära ühegi vähiliigi teket, kuid ta on väga vajalik komponent meie igapäevases elus koos toitumise ja mõttemustritega. Liikumine on teema, millega pidevalt ennetuse mõttes tegeletakse ja mida uuritakse. Antud artiklis kajastatud uuringute viited on leitavad originaalartikli juurest. Head lugemist.

7 vähiliiki, mida saab füüsilise aktiivsusega ära hoida

Originaalartikli autor Natasha Allen, MyHealthNewsDaily

Vähi diagnoosi saamine võib osutuda laastavaks sündmuseks, kuid seda saab ka ennetada. Vastavalt Ameerika Vähiühingu hinnangule saab isegi pooli vähi diagnoosiga surmasid tervislike eluviisi harjumustega ära hoida.

Üks suurima mõjuga vähivastane relv on liikumine. Kui tavapäraselt on regulaarse fitness-programmi eesmärk hoida meie kehakaal korras, parandada meie vererõhku ning vaimset võimekust, siis samavõrra on see tähtis ka paljude haiguste eemalehoidmiseks. Mitmed uuringud on näidanud, et füüsiline aktiivsus on seotud osade vähiliikide vähenenud riskiga, eriti kuuluvad siia alla rinnavähk ning käärsoolevähk.

Fitness-programmiga alustamiseks pole kunagi liiga hilja, on öelnud Georgtowni Ülikooli Kliinikumi Lombardi Vähi Keskuse doktor Pricilla Furth. „Hea uudis on see, et pole tähtis, millal alustada, sest tulemust ja kasu näed liikumisest ükskõik, millises vanuses,” ütles Furth.

Toome ära 7 vähiliiki, mille puhul teaduslikud uuringud on näidanud liikumise mõju vähiennetuse vahendina.

 

Emakakaelavähk

Naised, kes tegid trenni 150 või enam minutit nädalas, olid 34% vähemas emakakaelavähi riskis kui need, kes füüsiliselt nii aktiivsed polnud, on leidnud Yale Rahvatervise Kooli uurijad. Uurijad leidsid ka seda, et naised, kelle kehamassi indeks (BMI) on väiksem kui 25, olid 73% väiksemas riskis võrrelduna füüsiliselt mitteaktiivsete naistega, kel BMI üle 25. Inimesed, kelle BMI on üle 25, loetakse ülekaalulisteks.

Sooltevähk

Inimesed, kes järgisid tervislikke eluviise, sealhulgas enam kui 30 minutit liikumist päevas, alandasid enda sooltevähi riski, nii leiti British Medical Journalis avaldatud uurimuses.

Nimelt oleks 23% sooltevähi juhtumitest olnud ennetatavad, kui uuringus osalejad oleksid järginud viite elustiili soovitust, mis on antud Kopenhaageni Vähi Epidemioloogia Instituudi poolt. Uuring baseerus 55 489 mehel ja naisel vanuses 50–64 eluaastat, keda jälgiti pea 10 aastase perioodi vältel.

Eesnäärmevähk

Vaatamata sellele, et enamus uuringuid pole lahendusele jõudnud, viitavad mõned leiud siiski füüsilise aktiivsuse ja eesnäärmevähi riski vähenemise seosele.

Mehed, kes regulaarselt sportisid näitasid väiksemat riski eesnäärmevähi arengu ja haigusesse suremuse osas kui mehed, kel puudus regulaarne füüsiline aktiivsus, nii leidis 2006. aastal Rahvusvahelises Vähi Ajakirjas avaldatud uuring. 2005. aastal Hiina meeste hulgas läbi viidud uuring, mida kajastati Euroopa Epidemioloogia Ajakirjas näitas, et liikumine võib kaitsta eesnäärmevähi eest.

Furth soovitab personaalset treeningrutiini. Valida välja treening, mida endale meeldib teha ja keskenduda selle intensiivsusele.

„Ei loe mitte nii väga see, millist trenni teha, vaid see kui intensiivselt seda teha,” ütles ta. „Võid teha innukalt ka aiatöid ja kaevata tõeliselt kõvasti. Teisalt võid küll käia jooksmas, aga nii aeglaselt, et ei saa endal südamelöökegi üles.”

Rinnavähk

Vastavalt Rinnavähi Uuringute ajakirjas avaldatud uuringule vähendasid need naised, kel pereajaloos rinnavähi juhtumid olemas, oma haigestumisriski ühe neljandiku võrra 20 minutilise aktiivse või keskmise füüsilise aktiivsuse abil vähemalt 5 korral nädalas, lisades sinna juurde tervislikud eluviisid ka muudes valdkondades.

Isegi endised diivanipadjad võivad nautida kohest vähivastast toimet. Naised, kes pärast menopausi loobusid oma istuvast elust ning sidusid end keskmise kuni kõrge intensiivsusega treeningutega, said tulemusteks muutused hormoonide ja proteiinide tasemetes, mis omakorda vähendasid rinnavähi riski. Nii näitas uuring, mis avaldati Kliinilise Onkoloogia ajakirjas.

Kopsuvähk

Füüsiline koormus võib vähendada kopsuvähi riski nii endistel kui ka praegustel suitsetajatel. Minnesota Ülikooli uurijad jagasid küsitluslehed 36 929 vähivabale naisele Iowa osariigist ja jälgisid neid 16 aastat. Nad leidsid, et kõrge füüsilise aktiivsusega naistel arenes kopsuvähk välja väiksema tõenäosusega kui füüsiliselt mitteaktiivsed naised. Uuring avaldati 2006. aastal ajakirjas Cancer Epidemiology Biomarkers & Prevention.

Mehed ja naised, kes olid keskmiselt või enam füüsiliselt aktiivsed, näitasid vähenenud kopsuvähi riski, eriti need, kel kehamassi indeks keskmine või madal.

Munasarjavähk

Kuigi on vaja veel lisauuringuid läbi viia, siis esineb tõendeid, et on olemas seos treeningute tegemise ning vähenenud munasarjavähi riski vahel. Naised, kes on füüsiliselt väga intensiivselt aktiivsed, näitasid väiksemat munasarjavähi riski kui naised, kelle füüsiline aktiivsus oli ebaregulaarne. Nii kajastas uuringut ajakiri Cancer Causes & Control. Furthi soovitus treeningutega alustajatele: alustage madala intensiivsusega ja liikuge mõõdukas tempos keskmise aktiivsuse poole. „Eesmärgiks on kardiovaskulaarne treening, mis tõstab pulssi ja ajab higistama”.

Maovähk

Vastavalt 2008. aasta uuringule, mis avaldati ajakirjas Cancer Epidemiology Biomarkers & Prevention, oli neil inimestel, kes väitsid end harrastavat vähemalt keskmisel määral sportimist, 50% väiksem maovähi risk.

Inimestel, kes järjepidevalt on olnud füüsiliselt aktiivsed kogu oma elu jooksul, on samuti väiksem risk haigestuda maovähki, nii leidis 2007. aastal Euroopa Vähi Ajakirjas avaldatud uuring. Cancer Care Ontario uurijad avastasid 20- kuni 40%-lise vähendatud maovähi riski inimestel, kes järjepidevalt sportisid kolm või enam korda nädalas võrrelduna nendega, kes seda tegid vähem kui kord kuus. Siiski on paljud uuringud ebapiisavad, et seostada maovähki otseselt treeningutega ning eraldada selle mõju toitumisest ja kehamassiindeksist.