Meeste tervis – kellele ja miks?

Meeste tervis – kellele ja miks?

Saara Sadrak, MD

 

Mis te vastaksite, kui ma küsiks, et mis on mehe elus kõige tähtsam? “Oleneb mehest,” oleks enamiku vastus ilmselt. Perekond, sõbrad, au, kuulsus? Ma ei ole ise statistikat teinud, aga olen päris kindel, et neid mehi, kes vastavad “Tervis”, on väga vähe. See on kuidagi iseenesest mõistetav, et tervis on nagunii. Nagu raha. Raha on nagunii. Seega tundubki imelik, kui keegi vastab “Raha on mu elus kõige tähtsam” või “Tervisest hoolin ma kõige rohkem” – midagi oleks justkui mööda pandud?

“Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine,” tsiteerib Vikipeedia WHO-d. Mulle meeldib tervist rahaga võrrelda – neid mõlemaid peab olema, et hakkama saada. Aga nõustun meie meestega, et nii raha kui tervis ei ole ja ei peakski olema mitte kellegi tähtsaim asi elus.

Asi, millega ma ei nõustu, on enamike inimeste ja veel suurema protsendi meeste suhtumine tervisesse iseenesestmõistetavalt. Nii nagu raha ei kasva puu otsas, ei kuku ka tervis taevast sülle. Selle nimel tuleb tööd teha. Jah, meil võivad olla head geenid, aga need mikroskoopilised polümeeriahelad ei päästa inimest selle 20 ülekilo tekitatud kahju eest.

Fakt, et rõhun just meeste väärtushinnangutele, tuleneb mu enda kogemusest perearstina töötamisel.

Ma näen väga tihti naisi, kes tulevad vastuvõtule koolivihikuga, kus on kirjas nende aastakontrolli kolesterooliväärtused, vererõhumõõtmistabelid ja ravimite nimekiri, mida nad kogu elu jooksul kasutanud on. Mehed tulevad ka ja ka neil on tihti samad paberid kaasas. Vahe seisneb selles, et nende paberid on täidetud abikaasade või emade poolt.

Olen pikalt mõelnud, et mis on see põhjus, miks mehed oma tervise eest ise hoolitseda ei taha? Miks nad ei väärtusta seda heaoluseisundit, mille peale saaks ehitada ilusa suhte, toreda perekonna ning eduka karjääri?

Olen jõudnud järeldusele, et suurim probleem seisneb teadvustamises. Mehed ei võta tervist kui midagi, mis annaks neile hea elu (nagu raha) JA mille üle oleks neil endal ka kontroll. Mis juhtuks, kui rohkem mehi teadvustaks endale kontrolli oma tervise üle?

Eesti mehe põhilised surmapõhjused 2013. aastal olid Tervise Arengu Instituudi (edaspidi TAI) statistikaandmete põhjal esiteks vereringeelundite haigused (peamiselt infarktid ja insuldid), teiseks pahaloomulised kasvajad (eesotsas hingamisteede pahaloomuliste kasvajatega) ja siis juba kordades väiksemas hulgas õnnetusjuhtumeid ja traumasid. (1)

“Millessegi peab ju surema,” ütles üks mu patsientidest. Jah, see on tõesti tõsi. Ja tõsi on ka see, et naiste surmapõhjused on Eestis suures osas samad, mis meestel (ainult naiste õnnetusjuhtumeid on veidi vähem kui naiste seedeelundkondade haigusi). (2)

Mis on aga erinev, on see, et eeldatav eluiga TAI 2013. aasta andmete põhjal on meestel siiski üle 8 aasta väiksem kui naistel. (3) Kallis mees, see tähendab ka seda, et kui sul on samavanused poeg ja tütar, siis elades samamoodi nagu sina, sureb su poeg tõenäoliselt kaheksa aastat varem kui su tütar. Ja samuti tähendab see seda, et kui sul on sama vana abikaasa, kui sa ise oled, siis sured sa tõenäoliselt 8 aastat varem ära. See on 8 aastat vähem päikesetõuse ja hommikukohvi ja laste naeru ja laupäevast saunaskäiku. 8 aastat on päris pikk aeg.

See number 8 nende aastate eest tuleb puhtalt omaenese tervisest hoolimisest.

Tegin ühel päeval autojuhilubade tervisetõendeid. Mõlemad mehed olid 74 aastat vanad. Esimene tuli sisse, istus maha ja ootas minu arupärimist. Küsimusele “Mis haiguseid teil diagnoositud on?” vastas ta mühatades, et mingeid haiguseid tal ei ole. Raviminimekirjas oli siiski 12 ravimit. See mees ei teadnud midagi sellest, et millal ja kuidas ta neid ravimeid võtab, mille vastu need kirjutatud on ja kuidas tal üldse läheb. “Normaalselt läheb, mis seal ikka.” Abikaasa hoolitses ta ravimite eest. Nii füüsiline kui vaimne tervis oli tal halb ja arstlikust seisukohast vaadates on tema viie aasta elulemus üsna väike. Mööndustega andsin talle siiski aastaks veel juhtimisõiguse.

Teine mees oli rõõmus. Ta tuli sisse ja andis teada, et tal oleks vaja tervisetõendit, et autoga sõita. “Mis haiguseid teil diagnoositud on?” olin mina nagu vana kell taas platsis. Ta luges mulle ette kuupäevaliselt, millal midagi juhtunud on ja teadis milligrammise täpsusega oma raviminimekirja. Peast, kusjuures. Palus veel, et ehk saaks uuesti kolesterooliproovid võtta, eelmisel aastal olid arvud tervise seisukohast piiripealsed. Ma ei ole rõõmus mitte ainult selle üle, et mul on lihtsam aktiivse inimesega koostööd teha, vaid ka selle üle, et ma näen, kuidas elujõud voolab mehes, kes hoolib.

Hoolimine tervisest ei ole ainult sõnakõlks. Vaadates surmapõhjuseid, millest varem juttu tuli, on hoolimine esmatähtis. Vereringeelundite haigused on peaaegu alati elustiili küsimus. See, mida me sööme ja kui palju liigume, kuidas maandame stressi ja kas me seda üldse teeme, kas meil on, kellele oma muredest rääkida või mitte, kas liigume iga päev või kord kuus, kas suitsetame või joome või teeme mõlemat, on kõik väga tähtsad faktorid vereringehaigustesse haigestumisel. “Kõlab nagu udune naiste mula,” kuulen mingit mehist häält oma kolju sisemuses.

Tegelikult on jutt väga reaalne. Kui sa suitsetad, siis sinu kümne aasta risk surra infarki on kaks korda kõrgem kui sinuga muus osas samasugustel meestel, kes ei suitseta. (4) Kui sa oled ülekaaluline, siis sinu risk haigestuda infarkti oma elu jooksul on 22% kõrgem kui sinuga sarnastel inimestel, kes ei ole ülekaalus. Rasvumise puhul on see 64%. (5)

Samuti ei taga hea tervis mitte ainult kõrgema eluea, vaid võimaldab ka rohkem korda saata. Kokkuvõtvad uuringud näitavad, et füüsiliselt aktiivsetel inimestel on ka parem töövõime (6) ja vähem depressiooni. (7) Kõrgemat kehamassiindeksit kui 25 omavad inimesed võtavad rohkem haiguslehti ja on tööandjale suuremaks kuluks. (8) Tervis tagab edu nii karjääriredelil kui isiklikus elus. Lühidalt – tervemad inimesed on edukamad.

Suitsetamine, liikumine ja söömine on vägagi mõjutatavad tegurid. Need on tegurid, mida saavad muuta kõik mehed. Me teeme tööd, et teenida raha, et tagada endale hea elu. Mehed, tehke tööd, et saada hea tervis, et tagada endale veelgi parem elu. Hoolimine tervisest ei pea algama siis, kui sellest puudust tuleb (nagu raha puhul tihti juhtub). Hoolimine tervisest algab siis, kui jätad juba täna selle ühe suitsu tegemata, televiisori vaatamise asemel jalutad natuke ja õhtuks sööd burgerile vahelduseks maitsva salati. Võimalusi on mustmiljon, kasuta neid! Hea tervis tagab hea ja eduka elu.

Viited:

  1. Tervise Arengu Instituut
    Tervisestatistika ja Terviseuuringute Andmebaas, SD21: Surmad surma põhjuse, soo ja vanuserühma järgi:
    http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/Saveshow.asp
  2. Tervise Arengu Instituut
    Tervisestatistika ja Terviseuuringute Andmebaas, SD21: Surmad surma põhjuse, soo ja vanuserühma järgi: http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/Saveshow.asp
  3. Tervise Arengu Instituut
    Tervisestatistika ja Terviseuuringute Andmebaas, OE12: Oodatav eluiga sünnihetkel: http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/Saveshow.asp
  4. SCORE – European High Risk Chart
    European Guidelines on CVD Prevention in Clinical Practice (2012)
    European Heart Journal (2012) 33, 1635-1701 – doi: 10.1093/eurheartj/ehs092
    http://www.escardio.org/communities/EACPR/Documents/score-charts.pdf
  5. Excess body weight and incidence of stroke: meta-analysis of prospective studies with 2 million participants.
    Strazzullo P1, D’Elia L, Cairella G, Garbagnati F, Cappuccio FP, Scalfi L.
    2010 May;41(5):e418-26. doi: 10.1161/STROKEAHA.109.576967. Epub 2010 Mar 18.
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20299666
  6. Work health promotion, job well-being, and sickness absences–a systematic review and meta-analysis.
    Kuoppala J1, Lamminpää A, Husman P.
    J Occup Environ Med. 2008 Nov;50(11):1216-27. doi: 10.1097/JOM.0b013e31818dbf92.
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19001948
  7. A Meta-Meta-Analysis of the effect of physical activity on depression and anxiety in non-clinical adult populations.
    Rebar AL1, Stanton R, Geard D, Short C, Duncan MJ, Vandelanotte C.
    Health Psychol Rev. 2015 Mar 5:1-78.
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25739893
  8. The association between employee obesity and employer costs: evidence from a panel of U.S. employers.
    Van Nuys K, Globe D, Ng-Mak D, Cheung H, Sullivan J, Goldman D.
    Am J Health Promot. 2014 May-Jun;28(5):277-85. doi: 10.4278/ajhp.120905-QUAN-428.
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24779722