Tervena elatud eluea pikendamine – utoopia või enesejuhitav reaalsus?

Meie eluea pikkus ning see, millise osa sellest veedame hea tervise juures, mõjutab meid nii isiklikult kui ka ühiskondlikult. Üksikisikuid mõjutab näiteks muuhulgas iseenda elukindlustusmaksete hindamine ning pensionihüvitiste ja -säästude piisavus ning samuti ka võimalik sotsiaalne koormus, mis tekib õnnetuse või haiguse tagajärjel elukvaliteedis kaotanud pereliikmete hooldamisega. Ühiskondlike mõjude hulgas on muutuvad sõltuvussuhted (sõltuvate [vanemate] ja sõltumatute [nooremate] inimeste suhe), mis omakorda mõjutavad näiteks sotsiaalkindlustuse ja meditsiini eelarvelist elujõulisust ning tööjõulise elanikkonna suurust ja demograafilist koosseisu.

Keskmine oodatud eluiga on enamikus riikides viimase sajandi jooksul ilma ilmse seisakuta pidevalt suurenenud. Madala suremusega riikides on suurem osa hiljutisest oodatava eluea tõusust tingitud suremuse vähenemisest vanemas eas.

Aga järjest olulisemaks on saamas küsimus, millele püüavad vastust leida mitmed teadusharud – kas lisanduvad eluaastad tähendavad ka lisanduvaid aastaid hea tervise juures?

Tervise biomarkerite kahjustusi põhjustavad tasemed arenevad inimese elutsükli jooksul aeglaselt kroonilisteks seisunditeks. Kroonilised haigused on aga suremuse ja haigestumuse juhtivaks põhjuseks üle kogu maailma. Prognoositakse, et krooniliste seisundite üleilmne levimus suureneb oluliselt, kuna surma ja puude peamised põhjused nihkuvad nakkushaigusest mittenakkuslike krooniliste haigusteni, mida kirjeldab epidemioloogiline üleminek. Südameveresoonkonna haigused, vähk ning diabeet on nende krooniliste seisundite hulgas, millele prognoositakse kõige suuremat tõusu. Käitumuslikud riskitegurid, sealhulgas alkoholi kuritarvitamine, tubaka tarvitamine ja rasvumine, aitavad oluliselt kaasa seonduvate puuete tekkimisele. Näiteks oli 58% diabeedist, 21% isheemilisest südamehaigusest ja 8%-42% vähkidest Ameerika Ühendriikides tingitud rasvumisest (kehamassiindeks ≥ 21 kg/m2).

Hiljutised arengud vananemise bioloogias viitavad sellele, et vananemisprotsessi on võimalik edasi lükata ja et see protsess võib viia eluea kiirema tõusuni koos kaasneva tervena elatud eluea tõusuga. Erinevalt praegustest meditsiini- ja tervishoiupoliitika lähenemisviisidest, mis keskenduvad tavaliselt peamiste krooniliste haiguste edasiarenemise ja surmavuse vähendamisele ükshaaval, keskendub vananemise edasilükkamine vanusest olenevate rakkude, jagamatute rakkude, rakuosade ja ekstratsellulaarsete materjalide allakäigu pidurdamisele. Selle tulemusena on vananemise edasilükkamisega võimalik edasi lükata nii füsioloogilise seisukorra halvenemist kui ka kaasuvat suremust ja seda kogu elutsükli jooksul, ning seega pikendada tervena elatud eluaastaid.

Enamik tõenditest vananemise edasilükkamise kohta põhineb loommudelitel ja tulemused näitavad, et sellega seonduvad väljavaated kaasnevate krooniliste haiguste ja puuete osas on paljutõotavaid, sest vananemise edasilükkamisega kaasneb ka paranenud füsioloogiline seisukord. Uuringud tõestavad järjest rohkem, et vananemise aeglustamise ja eluea pikendamise interventsioonid on edukad.

Kuna nii paljud meist kannatavad kroonilise subkliinilise põletiku käes, siis pole imestada, et koekahjustuste pidev akumulatsioon lõpuks paljudel meist tõsise tervisehädana pinnale tõuseb – ning miks need probleemid vanemaks saades sagenevad. Kuid sellel on vananemise endaga vähe seost, sest kui me toituksime põletikuvastaseid ühendeid sisaldavatest söökidest, ei ilmneks lihtsalt väga paljud vananemismärgid või siis ilmneksid nad oluliselt hiljem.

Peaaegu kõikide mittenakkuslike haiguste tekke võtmeteguriks on krooniline subkliiniline põletik. Tõsiasi, et see põhjustab salakavalat ning järkjärgulist koehävinemist, on põhjus, miks nüüdisajal peetakse kroonilist põletikku peamiseks põhjuseks kõikide vanusega seotud haiguste puhul ning miks kroonilist põletikku seostatakse kiirema vananemise ehk põletikulise vananemisega. Degeneratiivse haiguse arengut on pikka aega peetud vananemisprotsessi loomulikuks osaks, aga nüüd me näeme, et näilikel sümptomitel nagu kõhrede ja luude hõrenemine, arterite seinte kattumine ning naha kortsumine, on vananemise endaga vähe pistmist. Neid protsesse juhib pigem enamasti krooniline põletik, mida juhib elustiil ja toitumine. Kroonilist põletikku peatades kaovad ka paljud näiliselt vananemise sümptomid. Kroonilist põletikku peatades liigume vananemise kiirteelt aeglasele teele, kus vananemise märgid ilmnevad oluliselt hilisemas eas ning tervena kogetud keskiga on mitmete aastate võrra pikem.

Tänapäeval on kroonilise põletiku peamisteks põhjustajateks ülekaalulisus ja rasvumine. Seda seetõttu, et liigne adipooskude (rasvkude) eritab põletikke soodustavaid hormoone, mida kutsutakse adipotsütokiinideks. Ühiskonnas, kus umbes 30% inimestest on rasvunud ning 62% ametlikult ülekaalulised, on rasva põletikku soodustav roll saanud oluliseks tervisehädade ning enneaegse vananemise põhjuseks. Meie suurenevad pihaümbermõõdud on seotud põletikku soodustavate, suhkru- ja oomega-6 rikaste töödeldud toitude liigse tarbimisega ning meie üldise madala liikumisaktiivsusega, mis juba iseenesestki on põletikku soodustav.

Vaadates tervena elatud eluea tulevikku, teevad murelikuks suundumused erinevates terviseriskifaktorites, nagu rasvumine ja suitsetamine, samuti suured sotsiaal-majanduslikud erinevused tervishoius. Kui praegused prognoosid annavad täpse ettekujutuse lähitulevikust, võib hetkel kehtiv haigustest lähtuv meditsiiniline paradigma põhjustada puudega elanikkonna kasvavat osa.

Kuigi hiljutised tõendid näitavad tervena elatud eluea paranemist vanemate inimeste hulgas, näib, et noorematel põlvkondadel on üha sagedasemad tervisehädad ja puuded, mistõttu usuvad mõned teadlased, et tulevaste vanemate inimeste näidud näitavad tõenäoliselt kahanevat eluiga.

Vaatamata meditsiini järjest oskuslikumale inimeste elus hoidmisele ning tervena elatud eluea pikendamiseks puuduva paradigma evimisele tundub, et meil on siiski omaenda elustiili teadlikult valides ja juhtides võimalus nautida kvaliteetset keskiga ja vanadust, sest viimaste uuringute ühine järeldus on, et vananemise edasilükkamine parandab nii eluiga kui ka tervena elatud eluiga.

Püsigem terved!

Allikad:

  1. Past, Present, and Future of Healthy Life Expectancy https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4632858/
  2. Clayton, P. 2018. Igapäevane suutäis – Sinu ravitoitumise allikas. Tallinn